Lambic

Lambic on õlletüüp, mis pärit Belgia Pajottenland'i regioonist (Brüsselist edelas).

Selle õlle valmistamisel kasutatakse nn. spontaanset käärimist - valmistatakse õllevirre, mis saab käärimiseks vajaminevad pärmibakterid (virde jahutamisel suures vannis) õhust.

Antud pärmikultuur levib vaid Senne jõe orus. Lambic läbib ülipika käärimisperioodi: alates 3-6 kuust ("noor") kuni 2-3 aastat. Sellise ebahariliku protsessi tulemusena saavutab lambic nii iseloomuliku aroomi: kuiva, veinise ja siidrise; ning maitse: kergelt hapuka ja kuiva.

Lambicul on neli alamklassi: Lambiek, Gueuze, Fruit Lambic ja Faro.

Esimene, Lambiek, on saadaval ainult kohapeal, tegemist on toorõllega, mis pärit otse laagerdusvaadist.

Gueuze on reeglina käsitööna valminud ning magustamata. Seda valmistatakse vana ja nooore lambic'u segamisel et käivitada virde teisene frmenteerumine. Gueuze'd pannakse seejärel laagerduma pudelitesse, nagu veinid, mõneks aastaks. Seetõttu nimetatakse gueuze'sid ka Brüsseli šampanjadeks.

Puuvilja-lambic'ud saadakse, segades puuvilju või puuvijlakontsentraate toor-lambicuga. Levinuimad tüübid on Kriek (kirssidega), Framboise (vaarikas), Peche (virsik) ja Cassis mustsõstar. Kriek ja Framboise segatakse enne teisest käärimist.

Viimane lambic'u tüüp, Faro, erineb teistest sellega, et enne teisest fermentatsiooni lisatakse suhkrut või karamelli, et käärimist kiirendada. Loomulikeimas vormis ei pudeldata lambicuid ja neid serveeritakse vaadist. Seetõttu on nad vaid saadavad ainult kohapeal, valmistamispiirkondades. Peamised tootebrändid on Lindemans, Boon, Mort Subite, Belle-Vue, Cantillon ja Saint-Louis.